Kas kõigepealt pulmastilistika või hoopiski... pruudikleit...
Oleme osalenud juba üle 50 pulma loomisel, kuid pole pruudikleidi valimisel enamjaolt kaasas käinud, kuna see on pigem pruudi ja tema parimate sõbrannade väljakutse ja võimalus. Loomulikult jagame alati nippe ja trikke, kuidas just see õige leida, mis sobiks nii naise loomuse kui ka peo stilistikaga. On olnud ka juhus, kus pidime suunama pruuti nädal enne pulmapidu kleit välja vahetama, kuna õmblustöö ei õnnestunud ja naise kaunima päeva riietus nägi välja justkui tohutu segadus. Aga see selleks.

Lõpuks, üle pika aja, saime ise võimaluse minna kleite proovima, kuna meie haldjas Reet on asunud organiseerima oma imelist armastuse päeva. Mõttes oli õmblemise võimalus, kuna tulemas on kaks erinevat pidu ning kleiti peaks saama pisut muuta, et see sobiks nii laevatseremooniaks Eesti ja Soome vahel kui ka Tai rõõmupeoks, kus peaks olema ka kohaliku traditsiooni tunnuseid. Eeltöö oli tehtud ja stiilinäited välja otsitud - kleit võiks olla pigem lihtne ja kergelt langev...

Ja nüüd selle juurde, miks ma seda väikest blogi kirjutama hakkasin - see üks päev, mil otsustasime aja broneerida kahte salongi, et siiski minna proovima valmis kleite, et aru saada, milline lõige üldse sobiks - oli ülimalt emotsionaalne, lõbus ja ideedest tulvil. Tabasime ennast mõttelt, kas kõigepealt peaks paika panema stilistika või hoopis minema valima KLEITi!
Ok, aga alustame algusest. Ajad salongides sai broneeritud. Valituks osutusid Anna-Bella Salong ning Veronique boutiqe, mis asuvad väga lähestikku ning seetõttu oli ühel päeval külastamine väga mugav. Osalejaid juhtus kokku kolm - mina, mu õde ja üllatuskülaliseks Reeda üks parimatest sõbrannadest, kes just sel päeval juhuslikult Eesti sattus ning meiega ühineda sai. See tekitas juba nii ägeda särinat tunnetes ning elevus aina kasvas.
Niisiis, mullid kotti ja seadsime sammud esimesse salongi. Valisime välja esimesed kleidid, mis tundusid esmapilgul kõige õigemad.

Täiesti üllatavalt meeldis juba esimene kleit, kuna see oli e-s-i-m-e-n-e (muide, pärast pilte vaadates, ikka täiesti vale variant). Prooviks valisime võimalikult erinevaid kleite, kuid järgisime mõtet - kergus ja lihtsus :) Salongis oli pisut jahe, kuid tulevasel pruudil hakkas erutusest hoopiski palav. Nautisime mõnusalt meeldivat teenindust ning lasime mõttel lennata. Tundsime, et võiks proovida ka mudeleid, mis esialgsest mõttest täielikult erinevad. Lõpuks leidsime ühiselt ühe kleidi, mis tundus olevat täpselt sellise lõike ja kangaga, mis plaani sobis. Saime salongist väljudes ka meeldetuletava sedelikese, kus kirjas mudel, hind ja kontaktid. Lisaks leidsime veel ka imelise pulmapäeva ettevalmistuseks sobiva kauni siidist hommikumantli, kuid... seda polnud saadaval teistes värvides (pruutneitsitele on kleitide värviks valitud punane ning oleksime soovinud just seda varianti). Olime juba üliõnnelikud ning sammusime välja usus, et see õige on leitud!
Kuna aeg oli kokkulepitud ka teises salongis, siis ei kahelnud me kordagi, et proovime ka sealseid variante. Astusime uksest sisse, võtsime üleriided ja saapad ära ning meid suunati kleite vaatama ja valima. Esimene mulje... appiiii... siit küll me ühtegi kleiti proovida ei oska, kuidagi liiga palju pitsi ja pärleid ja imelikud materjalid, aga... valisime siiski mõned välja ning otsustasime, et pruut peab saama selga proovida ka täiesti pööraseid variante. Sel korral tuli meile meelde, et me pole oma mulli veel avanud ning küsisime selleks luba - ja selle me ka saime (loomulikult 0-mull). Pokaale küll polnud, kuid leppisime olude sunnil plastiktopsidega, mis meid sugugi ei morjendanud. Ja siis juhtus midagi, mida me polnud osanud kuidagi ette näha - me leidsime poest kleidi, mis ületas kõik ootused ja oli 100% teistsugune, kui algselt mõeldud, aga nii pruudi nägu ja sobis kokku tema olemusega. Lisaks kõik detailid, mis sobiksid destination wedding plaanidega. WOW! Ja plaanid muutusid, õmblemise mõte oli peast pühitud ja peigmehe rõivad, kavandatud pruudikimp - kõik on vaja uuesti luua ja ümber mõelda. Meelde jäid salongis öeldud mõte: "Pulmad on üks kord elus ja pruut peabki särama!"

Sammusime küll salongist korra välja, et vaadata tehtud pilte ning veelkord mõtiskleda selle üle, kas SEE kleit ikka on õige. Tabasime ennast ühtäkki mõttelt, et kui oleks planeerinud nö talupulma, aga kleit oleks sobinud just selline, siis, kuidas seda kõike kokku sobitada... Ehk siis, kas kõigepealt stiil ja siis kleit või hoopis vastupidi... Et ei tekiks pöörast segadust üldise deko ja pruutkleidi vahel.
Peale seda kogemust soovitame - pruudid, võtke oma parimad sõbrannad ning minge kleiti otsima enne, kui lõpliku stiili ja peokoha kinnitate. Te päriselt ei kujuta ette, kuidas üks kleit võib kõik peapeale pöörata.
Põnevaid ja pööraseid hetki ;)
ReTi haldjad
PS! Täname Veronique salong fantastilist perenaist ilma kelleta oleks õige kleit leidmata jäänud!
NB! Kuna pruudikleit jääb saladuseks, siis siin ära toodud fotodel, seda õiget kleiti kahjuks ei leia, kuid ilusad olid absoluutselt kõik selga proovitud variandid.